SIHITIS (OBJEKT)

Sihitis on verbi laiend, mis näitab, kellele või millele tegevus on suunatud.

Loe see artikkel läbi. Ostsin eile uued suusad. Ma õpin eesti keele selgeks. Ma loen raamatut. Kohtasin tänaval tuttavaid inimesi.

Sihitis võib olla kas nimetavas, omastavas või osastavas käändes.

1. Sihitis osastavas käändes (osasihitis)

Osastav on kõige tavalisem sihitise kääne.

Sihitis on osastavas

a) koos tegusõnadega, mis nõuavad osastavat, vaata näiteid tagapool

Ma armastan seda inimest.

Ma soovin seda kooki.

Me teame seda.

b) kestva tegevuse kirjeldamisel

Ma kirjutan praegu kirjandit.

Ma õmblesin parajasti kleiti, kui telefon helises.

Mulle õmmeldakse praegu uut kleiti.

Proovi ka seda kleiti triikida, ma ei saa seda kuidagi sirgeks.

c) koos eitusega

Ma ei lugenud seda raamatut läbi.

Leiba ei ostetud.

Ära anna mulle leiba.

Ma ei ostnud kolme uut kleiti.

d) kui on tegemist ebamäärase hulgaga, sealhulgas ainesõnad

Anna mulle paberit.

Ma ostsin leiba.

Osta kartuleid.

NIMETAVAS ja OSASTAVAS käändes sihitis (täissihitis) esineb paralleelvõimalusena vaid niisuguste verbide puhul, mille tegevus võib jõuda mingi tulemusena. Sihitise valik oleneb kahest asjaolust – tegevuse tulemuslikkusest (lõpetatud või tulevikus kindlasti lõpetatav tegevus) ja sihitise enda laadist (tervik või ebamäärane hulk, sealhulgas ainesõnad).

Niisiis – kui tegevus on olnud või saab olema tulemuslik (teostunud või teostatav) ja sihitis märgib tervikut (asja, kindlat kogust või hulka), kasutatakse täissihitist (nimetavas või omastavas käändes).

2. Sihitis nimetavas käändes

KUI 1.OSA TINGIMUSED EI KEHTI, on sihitis nimetavas, kui

a) on käskiv kõneviis

Anna mulle see raamat.

Anna mulle need raamatud.

(Võrdle!

ebamäärane hulk – Ostke raamatuid, mitte filme!)

b) on lõpetatud või tulevikus kindlasti lõpetatav tulemuslik tegevus (MITMUS)

Ma ostsin endale uued saapad.

Homme ostan endale uued saapad.

c) on umbisikuline tegumood ja lõpetatud või tulevikus kindlasti lõpetatav tulemuslik tegevus

Mulle kingiti huvitav raamat.

Mulle kingiti huvitavad raamatud.

Mulle ostetakse uus kleit.

Mulle ostetakse uued kleidid.

(Võrdle!

ebamäärane hulk – Rohkem ostetakse raamatuid.

kestev tegevus – Seda uut raamatut ostetakse praegu palju.)

d) on on vaja, on tarvis, on hea, on kasulik jms, tuleb, õnnestub, läheb korda + da-infinitiiv, väljendab lõpetatud või tulevikus lõpetatavat tegevust

On vaja osta see raamat (need raamatud).

Tuli kirjutada uus aruanne (uued aruanded).

Õnnestus saada endale uus telefon.

(Võrdle!

ebamäärane hulk – Tuleb osta uusi raamatuid.

ma-infinitiiv - Peab ostma raamatu.)

e) Kui sihitiseks on arvsõna (v.a üks) koos teiste sõnadega ja räägitakse tegevuse tulemusest, siis on arvsõna nimetavas käändes, aga teised sõnad ainsuse osastavas käändes

Ma ostsin kaks raamatut.

(POOL, VEERAND, KOLMVEERAND – 2 varianti

Ta sõi ära veeand=veerandi jäätist.)

3. Sihitis omastavas käändes

KUI 1. JA 2. OSA TINGIMUSED EI KEHTI, on sihitis omastavas

Ostsin huvitava raamatu.

Sõber kinkis mulle raamatu.

Ma ostan endale uue kleidi.

(ainsus, tervik, lõpetatud või kindlasti lõpetatav tegevus)

Lugesin raamatu läbi.

Teen kohe varsti selle harjutuse valmis.

Söön võileiva ära.

Sihitise käände valik ei allu osa- ja täissihitise reeglitele mõningate asesõnade puhul.

Isikuliste asesõnade mina~ma, sina~sa, meie~me, teie~te ja enesekohaste asesõnade enese~enda ja iseenese~iseenda puhul kasutatakse nimetava käände asemel alati osastavat käänet.

Peeter jäeti maha — Mind/sind (mitte: mina/sina) jäeti maha.

Vanemad jätsid lapsed koju — Vanemad jätsid meid/teid koju.

Pese kael puhtaks — Pese end~ennast puhtaks.

See ei kehti kolmanda isiku pronoomeni tema~ta, nemad~nad kohta.

Õige on: Tema jäeti maha, mitte: Teda jäeti maha.

Ka omastava käände asemel võib samade asesõnade puhul kasutada osastavat käänet, kuid see ei ole hädavajalik.

Nad jätsid Peetri maha — Nad jätsid mind = minu / sind = sinu maha.

Ta pesi kaela puhtaks — Ta pesi end~ennast = enda puhtaks.

Leo jootis mehe purju — Mees jõi end~ennast = enda purju.

Siduva asesõna mis puhul võib soovi korral nimetavat käänet kasutada omastava asemel, küsiva asesõna mis puhul aga osastava asemel.

Siin ongi see raamat, mis = mille ma eile ostsin.

Mis = mida te sellest arvate? Mis = mida teha?